Tegevuse jätkuvus ja juhtkonna hinnangud

Koroonapandeemia tekitatud majanduslangus mõjutab valdava osa Eesti ettevõtete tegevust ja majandusnäitajaid. Üha rohkemates ettevõtjates on tekkinud kahtlus, kas nad suudavad tegutsevana jätkata. Raamatupidamise toimkonna juhend (RTJ 15) sätestab, et juhtkond on kohustatud raamatupidamise aruande koostamisel hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva ning ebakindlust põhjustavad asjaolud tuleb avalikustada lisades. Juhtkond peaks olema valmis ka audiitorite kõrgendatud kontrolliks valdkondades, mis on olulised. Vastavalt ISA 570-le on ka vandeaudiitor kohustatud hankima piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali juhtkonna poolt finantsaruannete koostamisel kasutatud tegevuse jätkuvuse eelduse asjakohasuse kohta.

 Järgnevalt on toodud olulised valdkonnad/võtmekohad, millele peaks juhtkond kindlasti tähelepanu pöörama:

• Nõudluse langus - mõjutab müügitulu negatiivselt. Siinjuures mängib rolli ka see, mis sektoris ettevõte tegutseb ning kas turuosas või võtmeklientides on toimunud kadusid;
• Ettevõte võiks koostada erinevad stsenaariumid, mis lähtuvad erinevatest nõudluse tasemetest ja vaadata, kuidas see rahavoogusid mõjutab;
• Nõuete laekumise tõenäosus - raskes majandusolukorras tuleks eriti hoolikalt hinnata, kui tõenäoline on arvete laekumine ühelt või teiselt hankijalt. Vajadusel võtta ühendust suuremate ostjatega ning uurida nende maksevõime kohta;
• Hinnata likviidust - juhtkond peaks läbi mõtlema, kui kiiresti saab ettevõtte bilansis olevad varad rahaks realiseerida. Likviidsust aitab tagada detailne rahavoogude prognoos ja selle järjepidev jälgimine. Tähtis on mõista ettevõtte jooksvat rahavajadust, et tagada jätkusuutlikkus kiiresti muutuvas keskkonnas. Seega tuleks üle vaadata rahavoogude prognoosimise protsessid ning analüüsida, kuidas erinevad tegurid ettevõtte likviidust lähiajal mõjutavad;
• Hinnata, kas võib tekkida olukord, kus ei suudeta täita laenulepingute nõudeid. Läbi tuleks mõelda nii halvimad, tõenäolisemad ning parimad stsenaariumid.Peale hindamist tuleks mõelda ka meetmetele, mis tuleks ette võtta olukorra leevendamiseks;
• Täiendava kapitali kaasamine - seda võib teha läbi osaluse müümise või võõrkapitali kaasamise. Osaluse müümine võimaldab ettevõttel kasutada rahavoogu näiteks vältimatute kulude katmiseks. Võõrkapitali kaasamisel tuleks aga läbi mõelda, milline võlakapitali vorm on parim lahendus;
• Suurte investeeringute edasilükkamine või ära jätmine - keerulistel aegadel tuleks mõelda, kuidas kulusid kokku hoida ning mis investeeringud on vajalikud. Suurte investeeringute tegemine võib põhjustada probleeme likviidsusega;
• Laenude ja liisingumaksete ajatamine. Sissetulekute vähenemise tõttu võib ettevõte olla raskustes laenumaksete õigeaegse või täismahus tagastamisega. Sellisel juhul tuleks laenuandja poole pöörduda ja uurida maksete ajatamise võimalusi;
• Müügi suurendamiseks tuleks olla paindlik ja kaaluda uute toodete või teenuste pakkumist. E-kanalite kasutamine on hea lahendus, kui muul moel pole võimalik müüki teostada.

Enamike ettevõtete jaoks, kelle majandusaasta lõpp oli 31.12.2019, olid pandeemia tagajärjel põhjustatud sündmused mittekorrigeerivad aruandekuupäevajärgsed sündmused. 31.12.2020 majandusaasta lõpuga ettevõttete jaoks on  suur  tõenäosus, et tegu on korrigeeriva sündmusega. 

Sellisel juhul peavad ettevõtted, kelle tegevus on eriolukorrast oluliselt mõjutatud, koostama eraldi lisa aruandekuupäevajärgsete sündmuste kohta. Lisas avaldatakse juhtkonna analüüsi tulemused kirjeldatavate sündmuste avaldatava mõju kohta ettevõttele ning kas sellest tulenevalt võib tekkida kahtlus, et ettevõte ei pruugi oma tegevust jätkata.

Audiitorid peavad oma töövõttudes kaaluma ja hindama, millist mõju kirjeldatud sündmused avaldavad ettevõtte tegevusele, sh varade hindamisele, finantseerimisele ja muudele olulistele valdkondadele. Seoses sellega võivad nad paluda juhtkonnalt täiendavaid kinnitusi. Seega peaksid ettevõtted valmis olema täiendavate analüüside ja hindamise tulemuste esitamiseks audiitorile.