Finantssanktsioonide ja sõja mõju kajastamine tänavuses aastaaruandes

Praeguses olukorras, kus nii poliitilised kui ka majanduslikud tingimused ning reeglid muutuvad iga päev meie idanaabri sõjalise tegevuse tõttu, tekib ka raamatupidajatel rohkesti küsimusi, mis on seotud nende varade kajastamisega, mille kasutamine on piiratud sanktsioonide või sõjategevuse tõttu, või nende riskide hindamisega, mis on oluliselt kasvanud aastaruande koostamise ajaks.

Kuna selliseid erakorralisi sündmuseid ei saa ette ennustada, ei pruugi nendele küsimustele leida vastuseid Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ega ka rahvusvahelise finantsaruandluse standarditest.

Vaatame lähemalt mõningaid varade liike, mis võivad olla mõjutatud, ning pakume mõned lahendused.

Raha

Kui ettevõtte raha oli pankades, mis on 2022.a lisatud rahvusvaheliste sanktsioonide nimekirja ning ettevõttel ei ole võimalik seda varana kasutada ega üle kanda teistele pangakontodele, tuleb selline informatsioon avalikustada bilansipäeva järgsete sündmuste lisas koos hinnanguga ettevõtte tulemustele (ehk kahjum raha külmutamisel ja nende piirangute tingimused). Siiski ei pea raha jääki bilansis alla hindama nullini seisuga 31.12.2021, kuna selle sündmuse mõju tuleb kajastada 2022.aastal.

Fondiosakud, võlakirjad ja aktsiad

Venemaa väärtpaberiturule investeerinud fondid on peatanud kauplemise alatest veebruarist-märtsist, seega ei ole õige neid klassifitseerida bilansis likviidse varana, mida oleks võimalik igal hetkel konverteerida rahaks. Juhul, kui väärtpaberid olid omandatud börsimaaklerite kaudu ja neid ei ole võimalik müüa regulaatorite piirangute tõttu, ei saagi neid käsitleda käibevarana.

On ka küsimus, mis on nende õiglane väärtus, kuna nende portfellis saadavate väärtpaberite väärtused olid fikseeritud selle kuupäevaga, millal keelati mitteresidentidele tehingud. Juhul kui õiglases väärtuses kajastatud finantsvara õiglast väärtust ei ole enam võimalik usaldusväärselt hinnata, tuleb lähtuda RTJ 3 „Finantsinstrumentide“ nõuetest ning selle vara uueks soetusmaksumuseks loetakse selle hetke bilansilist väärtust, mil sai viimati õiglast väärtust usaldusväärselt hinnata.

Samas aga tuleb meeles pidada, et finantsvara (sh finantsinvesteeringute) väärtuse languse tuvastamisel tuleb arvesse võtta kogu aruande koostamise ajaks teadaolev informatsioon (ka pärast aruandekuupäeva teatavaks saanud asjaolud, mis annavad tunnistust juba aruandekuupäevaks aset leidnud väärtuse languse kohta), mis võib mõjutada finantsvara väärtust.

Seega peab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud võlakirjade ning võlainstrumentide, soetusmaksumuses kajastatud aktsiate ja muu omakapitali instrumentide hindamisel arvestama võimaliku allahindlusega, kui on olemas indikaatorid nende väärtuse languse kohta või investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse.

Nõuded

Kui on nõudeid Venemaal, Valgevenes või Ukrainas asuvate isikute vastu, tuleb hinnata, kas Euroopa Liit, Eesti Vabariik, kreeditori asukohamaa või muud riigid (teatud juhtudel võivad nad kaudselt olla ka USA, Suurbritannia, Austraalia vms riigi sanktsioonide all) on kehtestanud sanktsioonid või keskpanga keelud teha väljamakseid nende riikide mitteresidentidele. Samuti võivad mõned pangad keelduda Venemaalt ja Valgevenest maksete vastuvõtmisest, isegi kui maksjale ei ole sanktsioonidega kehtestatud piiranguid. Tuleb ka kaaluda, kas on võimalik nõudeid tasaarveldada nii, et sellega on võimalik saada muud vara või vähendada kohustusi nõude bilansilises maksumuses.

Olukorras, kui nõude laekumine muutub ebatõenäoliseks sanktsioonide ja piirangute tõttu, tuleb sellele moodustada piisav allahindlus, lähtudes juhtkonna parimast hinnangust aastaruande koostamise hetkel.

Juhul, kui on laenunõudeid, mis on tagatud väärtpaberitega ning mille emitendid asuvad sanktsioonide ja sõjategevuse tõttu kannatada saanud riikides ning nende realiseerimine on raskendatud, tuleks need nõuded hinnata sarnaselt nõuetega, millel puuduvad tagatised, ning tuleks arvestada, et nende laekumine võib osutada ebatõenäoliseks.

Investeeringud tütarettevõttesse ja sidusettevõttesse

Kui ettevõte konsolideerib või kajastab investeeringuid tütar- või sidusettevõttesse või osalust mõnes sõjakonflikti kaasatud või sanktsioonide all kannatavates riikides asuvatele juriidilistele isikutele, on ilmselge, et aastaruande koostamisel tuleb juhtkonnal arvestada võimalikke investeeringute väärtuse langusega. Väärtuse languse indikaatoriteks on näiteks investeeringute objektidel tegevuse peatamine või müügitulu oluline vähenemine.

Samuti tuleb hinnata, kas ettevõttel on võimalik kaupa või toorainet tarnida ja nende eest maksta, millised riskid kaasnevad varade hävimisega, kui suur osa töötajatest on mõjutatud mobilisatsioonist jne. Võimaliku väärtuse languse hindamiseks peab juhatus koostama investeeringu kaetava väärtuse testi, võttes arvesse erinevad stsenaariumid rahavoogude prognoosimisel, ning võrdlema neid vastava riigi kogumajanduse produkti languse ennustusega.

Juhul, kui kaetud väärtus on väiksem investeeringu bilansilisest väärtusest, tuleb investeeringud alla hinnata kuni arvestatud kaetava väärtuseni ning avalikustada testis kasutatud sisendite määrad (näiteks keskmise kaalutud kapitali kulukus, müügi ja kulude kasvu või languse prognoosid aastate lõikes).

Kui enamik konsolideeritud varast ja teenitud tuludest on saadud tütarettevõtetest, kelle majandustegevus on oluliselt mõjutatud sõjategevuse või sanktsioonide tõttu, tuleb hinnata komponentide ja kogu grupi tegevuse jätkuvust. Juhul, kui on tõenäoline, et ettevõte alustab või on sunnitud alustama majandustegevuse lõpetamist 12 kuu jooksul peale bilansi kuupäeva, tuleb aruande koostamisel lähtuda RTJ 13 „Likvideerimis- ja lõpparuanded“ nõuetest.

Kinnisvarainvesteeringud ja põhivara

Kui ettevõtte omanduses on kinnisvara või põhivara (või need varade liigid on kajastatud konsolideeritud bilansis), mille väärtus võib olla langenud, tuleb nende suhtes kasutada kutselise eksperdi hinnangut õiglase väärtuse kohta või juhtkonna poolt läbi viia kaetava väärtuse testi objektide või rahavoogude genereerivate üksuste tasemel.

Kui kaetav väärtus osutub väiksemaks kui bilansiline jääkmaksumus, siis tuleb varad alla hinnata. Testi koostamisel peab olema ettevaatlik liiga optimistliku prognoosiga ning alati tuleb arvesse võtta erinevaid stsenaariume ning nende realiseerumise tõenäosust.