Sageli võib litsentsitasu maksustamise küsimus kerkida esile just siis, kui ettevõte soovib soetada või edasi müüa tarkvara. Lisaks muudes säärastes olukordades, kui tahetakse teada, kas tegemist on just litsentsitasuga või muu teenuse osutamisega.
Kuidas on võimalik aru saada, et tegemist on litsentsitasuga?
Võlaõigusseaduse §-i 368 kohaselt litsentsilepinguga annab litsentsiandja litsentsisaajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Kuid litsentsitasu mõiste ei piirdu ainuüksi intellektuaalse omandiga. Tulumaksuseaduse (TuMS) §-i 16 lõike 3 kohaselt litsentsitasu mõiste laieneb ka teatud liiki vallasvara (tööstus-, kaubandus- või teadusseadme või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe) üüri- ja liisingumaksetele.
Alates 2016 jaanuarist muudeti seoses Eesti ja Šveitsi vahelise protokolli jõustumisega paljudes kehtivates maksulepingutes litsentsitasu mõistet, välistades tööstus-, kaubandus- või teadusseadme kasutamise või kasutamise õiguse eest makstava tasu. Kehtiva definitsiooni artikli 12 järgi käsitletakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- või kunstiteose (sealhulgas kinofilmi) või teadustöö autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani või salajase valemi või tehnoloogilise protsessi kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest.
Lisaks definitsioonile muutus ka litsentsitasu maksustamise kord. Uue korra järgi litsentsitasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, maksustab ainult teine riik. See tähendab, et lõppes maksude kinnipidamise kohustus litsentsitasu maksja riigis, kui litsentsi müüja riigiga on olemas topeltmaksustamise vältimise leping.
Piiriülene litsentsitasu maksmine
Piirülese suhtega on tegemist juhul, kui Eesti ühing maksab teise riigi äriühingule litsentsitasu. Sellisel juhul tuleb kohe kontrollida, kas Eesti ja teise riigi vahel on sõlmitud maksuleping, sest maksulepingute peamine eesmärk on topeltmaksustamise kõrvaldamine, piirates tulu- ja kapitalimakse, mida riik teise lepinguosalise riigi residentide suhtes võib kehtestada, jagada residentide maksustamisõigus riikide vahel. Kui Eesti ja selle teise riigi vahel on olemas maksuleping, tuleb seda kohaldada.
Maksulepingu kohaldamine on oluline ka selle poolest, et teatud riikidega kehtivad soodsaimad maksumäärad (k.a maksuvabastus). Tuleb aga meeles pidada, et madalama määraga tulumaksu kinnipidamiseks või tulumaksu kinnipidamata jätmiseks tuleb maksu- ja tolliametile esitada makse saaja residentsuse tõend.
Kas litsents või teenuse osutamine?
Oluline on eristada üüri või muu teenuste osutamise ja litsentsitasu. Seda eelkõige olukorras, millal makse saaja on mitteresident, sest eri olukorras tuleb kohaldada erinevad määrad (näiteks üüri ja muu teenuste osutamise puhul 20%, litsentsitasu puhul 10% või hoopis 0%).
Seadmete liisimisel tuleb vaadata, kas poolte vahel sõlmitud leping on võõrandamis- või kasutusleping. Sellest sõltub otseselt rakendatav maksumäär.
Teenuste osutamisel saab määravaks, kas teenuseid osutati Eestis või välismaal, kuna teenuste osutamisel tekkib TuMS-i § 29 alusel mitteresidendil tulumaksukohustus vaid juhul, kui teenused on osutatud Eestis.
Tarkvara kasutamise õigusi oma ettevõtluse tarbeks lõpliku kasutajana ei käsitata üldjuhul litsentsitasuna, kuigi nende rakenduste müüjad võivad nimetada kasutusõiguse „litsentsiks“.
Maksuvabastuse rakendamine litsentsitasu osas
Maksuvabastus võib tuleneda nii maksulepingust kui ka TuMS-i § 31 lõikest 4. Selle paragrahvi kohaselt Eestis ei maksustata litsentsitasu väljamakset, kui litsentsitasu saaja on Euroopa Liidu teise liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühing vahetult või oma Euroopa Liidu teises liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu, ning on täidetud vähemalt üks alljärgnevalt toodud punktidest: